EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA

UUDISKIRI SEPTEMBER/OKTOOBER 2023

 
 
 

EPIKODA

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ravimitootjate Liit kirjutasid alla koostöömemorandumile

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ning Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer

Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Ravimitootjate Liidu vahel sõlmiti täna koostöömemorandum, milles lepiti kokku ühised põhimõtted koostööks tervishoiusüsteemi edendamisel. Memorandumile kirjutasid alla Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ning Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.

Loe edasi

EPIKoda viis ESTA sotsiaaltöö konverentsil läbi töötoa teemal “Sotsiaaltöötaja kõverpeeglis – ahastus, pettumus, viha, lootusetus, hirm”

Eesti Puuetega Inimeste Koda viis 11.10.2023 Tartus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni korraldatud sotsiaaltöö konverentsil läbi töötoa teemal “Sotsiaaltöötaja kõverpeeglis – ahastus, pettumus, viha, lootusetus, hirm”.

Töötuba vedanud Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski vestluskaaslasteks olid Ülle Valvar, Kaire Parts, Rosangelica Raidma, Sven Kõllamets ja Kristi Rekand.

Töötoas arutleti, kelle emotsioonid need on ja kuidas neid vähendada? Lisaks uurisime, mida abivajav inimene täna näeb ja kuidas kogeb abistavat süsteemi ja aitajat. Millised on abivajaja ootused koostööle ja väärikale, hoolivale, turvalisele sotsiaalhoolekandele?

Vaata Facebookist

Osale EPIKoja transporditeemalises mini-uuringus 

Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib koguda infot transpordi ligipääsetavuse probleemide kaardistamiseks. Miks kasutatakse või ei kasutata ühistransporti, milliste probleemidega põrkub puudega inimene ühistranspordi kasutamisel ning millised on ettepanekud ja soovitused ühistranspordi parandamiseks? Aega vastamiseks on kuni 22. oktoober. 

Vasta küsitlusele siin

Mootorsõidukimaksu osas EPIKojaga täiendavaid arutelusid peetud ei ole

Pilt on illustratiivne. Lillades ja hallides värvides on kujutatud mootorsõidukit ning selle ust avavat naisterahvast. Naine asub pildi paremas servas, tumedad juuksed on seotud üles, parem käsi ulatab sõiduki uksellingile. Nii naine kui auto on pildil poolest saati nähtaval, alumine osa jääb pildilt välja..

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul käib ministeerium automaksu eelnõu viimaseid detaile veel üle, esmaspäeval avalikustati eelnõu, kus arvestatakse seni välja käidust enam sõidukite keskkonnamõjuga. 

Loe EPIKoja varasemas pöördumises tehtud ettepanekuid:

Loe EPIKoja ettepanekuid
Loe uudist ERR-is

EPIKoja pöördumine sotsiaalkomisjoni poole seoses rahvaalgatusega „Tugiisik lepinguga tööle“ ja Õiguskantsleri ettepanekutega Riigikogule

Suureks probleemiks on see, et tugiisikud jäävad sageli just käsunduslepingu alusel osutatava tugiisikuteenuse osutamisel ilma ravikindlustuseta ning võimaluseta kasutada õigust puhkusele ja haiguspäevadele, mistõttu on väga keeruline leida inimesi, kes seda tööd teha sooviksid. EPIKoja poole tuleb arvukalt pöördumisi, kus inimesed on hädas, sest tugiisikuteenus pole kättesaadav, sageli on põhjuseks just see, et kohalik omavalitsus ei leia inimesele sobivat tugiisikut. Teenus on küll kohaliku omavalitsuse vastutusalas, kuid riigil on võimalik teenuse korralduses ja nõuete kehtestamisel rolli mängida, et teenus oleks üle Eesti kättesaadav ja ühetaolisem. Tugiisikute tööd tuleb väärtustada ning siin on oma roll nii kohalikel omavalitsustel, riigil kui erialaorganisatsiooni(de)l.

Loe edasi

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule

Pildil on illustratiivne küsimärk, kuna sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisega seoses esines mitmeid kitsaskohti - loe rohkem artiklist!

Seoses sellega, et 2022. aasta septembris, mil EPIKoda ja SA Autistika saatsid Sotsiaalministeeriumile erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi reguleeriva määruse eelnõule ühisarvamused (07.09.2022 nr 22 ja 28.09.2022 nr 25), milles erinevalt määruse seletuskirjast oma arvamust põhjendasid ja väljendasid selgelt valmisolekut kohtuda ja teemat edasi arutada, nende arvamust arutamisele ei võetud ning EPIKoda ja SA Autistika leidsid Riigi Teatajast otsides, et määrus on Sotsiaalministeeriumi poolt Sotsiaalministeeriumi soovitud kujul vastu võetud ja avaldatud, saadame praeguse pöördumise ka Riigikogu Sotsiaalkomisjonile.

Loe rohkem

Väärikas hoolekanne ennetab ja väldib  väärkohtlemist

Katrin Tsuimani portree. heleda raamiga prillid, naerunägu, lühikesed hallid juuksed, soe jume. Huuled on punaseks värvitud ja alt paremalt servast paistab pisut sinise pluusi äärt

EPIKoja toetuste ja teenuste nõunik Katrin kirjutas ajakirjas Sotsiaaltöö väärikast hoolekandest ja väärkohtlemise ennetamisest hoolekandes.

"Sotsiaalvaldkonna töötajad, kes on teenuste osutajad, saavad kindlustada, et igapäevatöös edendavad ja tagavad nad alati inimõigusi. Oma asutuses saab jälgida, et teenuse osutamise käigus mõne teenusekasutaja keerulise ja mõistetamatu käitumise korral ei reageeri personal kunagi sundi, vägivalda ega väärkohtlemist kasutades. Asutuse iga töötaja saab julgustada teenusel olevaid inimesi andma teada väärkohtlemisest ja aidata kaasa selliste juhtumite lahendamisele. Igal töötajal tuleb seista selle eest, et inimest väärikalt koheldes uuritakse ja analüüsitakse põhjalikult niisuguseid olukordi nende ennetamiseks. Iga asutus saab luua teenusekasutajatele arusaadavad ja kergesti kasutatavad kaebuste esitamise võimalused ning seda peetakse loomupäraseks õiguseks, mitte kaebamiseks."

Loe lähemalt
 

TERVIS

 

Vaata järele: Patsiendi hariduspäev– “Patsientide hääl: teadlik patsient ja ravimiohutus?” 

Tegemist on Patsiendi hariduspäeva video lingiga Youtube keskkonda. Pildil on animeeritud ja lillades-valgetes värvides arsti kitliga inimesed, nende keskel on suur lilla süda, millel on kujutatud pulsisagedust.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts kutsuvad kolmandale patsiendi hariduspäevale “Patsientide hääl: teadlik patsient ja ravimiohutus?” Patsientide kaasamine ja nende hääle tõstmine ohutuse küsimustes on oluline. Aktiivne osalus ravi protsessis parandab ohutust, rahulolu ja tervise tulemusi. Patsiendid, pered ja hooldajad mängivad olulist rolli tervishoiu ohutuses. Patsiendi kaasamine poliitikas, juhtimises ja ohutusstrateegiate kujundamises edendab patsiendikesksust, usaldust ja võrdsust. 

Vaata videot Youtube´is

Huvitaja: Millised ohud patsienti varitseda võivad

Meditsiinisüsteem, ravimid ja ravi ei ole alati patsientidele täiesti ohutud. Millised ohud patsiente võivad varitseda ja mida nende vältimiseks ette võtta, räägib Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juhatuse liige Janek Kapper.

Saatejuht on Priit Ennet.

Kuula saadet

Vaata järele seminari "Kolmiknegatiivne rinnavähk – noorte naiste terviserisk"

Pildil on gaalakontserdi plakat, taustal saksofon ja klahvpilli klahvistiku rida ning suurelt kiri sinises : galakontsert "Meie muusika". Plakatil on ka toimumisajad ja Facebooki link sündmusele.

Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja 28. augustil toimunud ühisseminaril tõdesid arstide- ja patsiendiorganisatsioonide esindajad, et kolmiknegatiivne rinnavähk on noorte naiste kasvav terviserisk nii Eestis kui ka mujal maailmas. See on omakorda põhjus, miks mitte ainult rinnavähile, vaid kolmiknegatiivse rinnavähi vormile tuleks Eestis enam tähelepanu pöörata, et tagada haiguse varajane avastamine ja kaasajastatud ravivõimalused ka meie noortele naistele.

Seminaril toimunud paneeldiskussiooni juhtis EPIKoja nõustaja Kristi Rekand ning osalesid Eesti Vähiliidu president, dr Vahur Valvere; patsient Egle Kõiv-Eerma, tervishoiuanalüütik Kai Siinmaa ning igapäevaselt kolmiknegatiivse rinnavähi raviga tegelevad onkoloogid: PERHst dr Kadri Putnik, dr Tõnis Metsaots ning ITKst dr Elen Vettus.

Vaata järele

Kuula Reporteritundi: Kuidas hooldada dementsusega pereliiget

Süveneva dementsusega haige kodus hooldamist on raske võrrelda millegagi, mis oleks veel hullem. Nii ütleb saates Eesti tunnustatumaid neurolooge dr. Katrin Gross-Paju. Oma koduse hooldaja-loo räägib üks proua, sotsiaalministeeriumi tulevikuvaate annab Ketri Kupper ja stuudios seome need lood tervikuks Dementsuse Kompetentsikeskuse konsultandi Hanna-Stiina Heinmetsa abiga.

Kuula saadet

Osale diabeedi praktilises ja patsiendikesksel konverentsil 14. novembril

Head endokrinoloogid, perearstid, proviisorid, farmatseudid, üldarstid, õed ja patsiendid. Teid oodatakse 14. novembril, ülemaailmsel diabeedipäeval Tallinn Sokos Hotell Viru konverentsikeskusesse, kus toimub Eesti Diabeediliidu diabeedi praktiline ja patsiendikeskne konverents. Vaata päevakava Facebookis

Registreeri sündmusele

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kutsuvad osalema

Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kokku koondanud kuu vältel toimuvad sündmused, kus õppida midagi uut, kohtuda uute inimestega või kuhu minna oma lähedastega.

Vaata sündmuseid
 

SOTSIAALVALDKOND

 

Vikerraadio Reporteritund: Puude raskusastme määramisega seotud väljakutsed

Pildil on õiguskantsleri kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder. Ta on punaste lühikeste juuste ja mustade prilliraamidega naine, kel on seljas teksakleit. Keskel on EPIKoja töövõime ja puude raskusastme hindamise nõustaja Kristi Rekand - stiilselt mustas. Paremal Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets samuti tumedates riietes.

Aastad lähevad, aga erivajadustega inimeste puude raskusastme määramine ja igakordne tõestamine põhjustab sama palju vastuolusid kui varem.

Puudega inimese raviarsti hinnang ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstide dokumentidel põhinev hinnang on mõnikord kahetsusväärselt erinev.

Miks on puudega inimestel tunne, et riik hoiab nende toetuste pealt kokku, kuigi riik on selle toetuseliigi ellu kutsunud ja seda on väga vaja?

Meile räägivad oma loo neli puudega inimest. Stuudios otsivad võimalikke lahendusi Kristi Rekand Puuetega Inimeste Kojast, Kadri Mets sotsiaalministeeriumist ja Liisi Uder õiguskantsleri kantseleist. Saatejuht on Kaja Kärner.

Kuula Vikerraadiost

Saates "Oma tõde" võeti fookusesse puude raskuastme määramise ja töövõime hindamisega seotud teemad

Pildil saatesarja "Oma tõde" juht. Seljas on tal triibuline pluus, mille peal tume varrukateta pintsak-vest. HUuled on võõbatud punaseks, blondid poolpikad juuksed langevad õlgadeni.

18. septembril ETV+ kanalil eetris olnud saates "Oma tõde" võeti fookusesse puude raskuastme määramise ja töövõime hindamisega seotud teemad.

Stuudios oli lisaks sotsiaalministrile, Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele sel teemal arutlemas Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekand.

Vaata saadet

Maaleht: Rõõmurull Joosep vajab ööpäevaringset järelevalvet, aga ametnikud seda ei usu

Pildil on ööpäevaringset järelevalvet vajav heledate lokkis juustega poiss

Inimesel või tema esindajal on õigus esitada Sotsiaalkindlustusameti otsuse peale vaie. Selle jaoks ei ole vaja õigusalast haridust, vaide saab esitada ka oma sõnadega, kirjeldades enda, lapse või täiskasvanud lähedase järelevalve- ja kõrvalabivajadust. On täiesti mõistetav, et see võib inimesele endale või lapsevanemale raske olla - taas üks paber täita, jälle kirjuta, selgita ja võitle. Kindlasti on Sotsiaalkindlustusametil võimalik juhtumite puhul ka diagnoosi taha vaadata, Angelmani sündroom ja sellega sarnased sündroomid tähendavad sügavat puuet, väga suurt hooldusvajadust ja väga suurt hoolduskoormust. 

EPIKotta võib artiklis toodud murede korral alati pöörduda. Samuti on puude raskusastmega inimese juhtumi puhul võimalik pöörduda tasuta esmase õigusabi saamiseks Õigusteenuste Büroo poole otb@otb.ee või 5385 0005.

Vaata lähemalt
 

LIIKMED

 

Tallinnas toimus intellektipuudega inimeste õiguste teemaline konverents "Kuula meie häält!" 

Kuula meie häält! Tallinnas. Pildil on seltskond inimesi, kellest osa karjub ruuporisse, teised seisavad ootusärevalt kõrval.

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT) ja European Platform of Self-Advocates (EPSA) korraldasid Tallinnas 20.-22. septembril 2023

üle-Euroopalise intellektipuudega inimeste õiguste konverentsi Hear our Voices! (Kuula meie häält!) Osales 150 inimest üle maailma, kõnelesid 11 eneseesindajat üle Euroopa.

"Meie elu peab olema meie otsustada, me peame ise otsuseid tegema. Peame õppima ja suutma vigu teha," ütles EVPIT juhatuse liige Vjatseslav Zagorski.
"Meil on vaja võimalusi kõnelemiseks nagu see konverents. Vajame head tuge organisatsioonidelt, peredelt ja teistelt eneseesindajatelt. Peame palju õppima ja enda jaoks kõvasti tööd tegema. Peame oma häält kuuldavaks tegema," sõnas László Bercse, Euroopa eneseesindajate platvormi esimees.

Vaata veel
 

HARIDUS

 

Erivajadusega üliõpilaste stipendiumite sügisene taotlusvoor on avatud

Pildil on tahvlile kriidiga kirjutatud ABC. Olustik ehk raamatud laual koos kriitidega viitavad koolile

Erivajadusega üliõpilaste 2023. aasta stipendiumite sügisene taotlusvoor 2023/2024 õppeaastaks on avatud. Taotlustähtaeg 2023. aasta sügisvoorus on 18. oktoober. Stipendiumi väljaandmise aluseks oleva haridus-ja teadusministri määrus „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ on täiendatud.Ka sel korral võetakse taotlusi vastu läbi Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi nagu kevadel. Täpsemat informatsiooni taotlemise tingimuste kohta:

Vaata lisa Haridus- ja Noorteameti kodulehelt
 

LIGIPÄÄSETAVUS

 

Pealinn: Ligipääsetavus ühistranspordis vajab veel parandamist

Pealinna ajalehes kirjutab 21-aastane ratastoolis liikuv Hendra Raud, et “Sageli on sõidukite juhid või sõitjad lausa pahased, sest minu bussi aitamine võtab aega,” nendib ta. “Mõni ütleb lausa, et miks ma üldse kodust välja trügin.” Võimalus linnaruumis ringi liikuda on aga igaühe seaduslik õigus. Tallinn soovib ligipääsetavust linnas parandada uue kavaga, millest võidavad mitte üksnes puuetega, vaid ka näiteks eakamad inimesed või lapsevankrit lükkavad emad-isad.

Loe rohkem

Kõikidele ETV ja ETV2 omasaadetele saab sellest hooajast lisada automaatsubtiitreid

Eesti Rahvusringhäälingus omasaadetele saab valida automaatsubtiitrid

Ligipääsetavuse suurendamiseks ja eelkõige vaegkuuljatele laiemate võimaluste loomiseks kuvatakse tehisintellekti poolt loodud automaatsubtiitreid sellest sügisest kõikidele eestikeelsetele ETV ja ETV2 saadetele. Automaatsubtiitrid tuginevad Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.

Vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid saab inimene valida oma teleripuldi abil ja need on leitavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikust. Kõikidele vaatajatele automaatsubtiitreid tavavalikuna ei esitata. Automaatsubtiitreid kuvatatakse ainult teleris, veebis ei ole neid võimalik lisada. Küll soovib ERR võimaldada tulevikus subtiitrite lisamist ka veebis.

Loe edasi
 

EUROOPA

 

ELi võrdõiguslikkusvolinik Helena Dalli Euroopa puudega isiku kaardist: vaba liikumine peab olema võimalik kõigile

Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi kujutised ja inglise keelsed kirjad kollasel taustal. Kiri on lilla, parkimiskaart osaliselt sinine

Võrdsed võimalused ja vaba liikumine on Euroopa Liidu üks põhiväärtustest. Puuetega inimesed ei ole aga seni saanud kõiki võimalusi ja vabadusi täiel määral kasutada. Kõikjal ELis ei tunnustata puudestaatust ühtemoodi ning seepärast ei saa puudega inimene teist liikmesriiki külastades kasutada ei eritingimusi ega sooduskohtlemist, näiteks ei saa ta tasuta ja/või eelisjuurdepääsu teatud üritustele, tal ei ole võimalik osta soodushinnaga pileteid ega kasutada isikliku abistaja teenust. Et olukord muutuks, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta kasutusele ühtne Euroopa puudega isiku kaart, mille alusel tuleb tunnustada puuet kogu ELis. 

Loe rohkem
 

KOOLITUSED

 

Korraldati digipädevuste koolitused Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmete esindajatele

NDigipädevuste koolitusel osalejad Tammistu mõisas

SA Eesti Puuetega Inimeste Fond korraldatud digipädevuste koolitus Eesti Puuetega Inimeste Koda liikmete esindajatele sisaldas virtuaalseid koolituspäevi, millega alustati ning päädis selle nädala kolmapäevast reedeni kolmepäevase kontakt-koolitusega. Eesmärgiks on leida parimad lahendused, et kiiresti arenevas digitaalses maailmas puuetega inimeste organisatsioonides tegutsevad aktivistid jõuaksid sammu pidada - arendades ennast, kuid aidates järele ka arvukaid abivajajaid, kes igapäevaselt oma murega pöörduvad. Eesti digitaalne areng on laialt tuntud - vähem tuntud on seik, et digitaalsete teenuste kasutajad on väga erinevad - kellel on nägemis- või kuulmispuue, kellel on probleeme motoorikaga, kellel liikumispuue. Kõik need olukorrad vajavad rätsepa-lahendusi ning selliste lahenduste väljatöötamisel on vaja küsida nõu kasutajatelt. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ongi siin ulatanud abikäe ning koos Kojaga astumas järgmisi samme, et meil tekiksid digitugiisikud - kes oskavad ja jaksavad madalama digipädevusega inimestel jõuda uuele tasemele - tasemele, mida me arvame, juba kogu elanikkond ammu on saavutanud. Suur suur tänu suure ja üliolulise töö tegemise eest!

 
 
 

EPIKODA NÕUSTAB

 

Nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele

EPIKoda pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.

 

Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks. Nõustamisele eelregistreerimiseks helista telefonil 671 5909 või kirjuta noustaja@epikoda.ee

Loe edasi

Kuula EPIKoja podcasti tasuta õigusnõustamisest SA ÕTB juhi Hille Rauaga

EPIKoja taskuhäälingu järjekordses osas on saatejuht Jakob Rosinal külas SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud. EPIKoda on aastast 2017 pakkunud koostöös SA Õigusteenuste Bürooga Justiitsministeeriumi rahastatud tasuta õigusnõustamise teenust puuetega inimestele. Millised on puuetega inimeste peamised õigusalased probleemid ja millist abi saab SA Õigusteenuste Büroo neile pakkuda- sellest kõigest saates juttu tulebki. 

 

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles)

Kuula/vaata podcasti siit

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

 

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

 

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

 

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Loe edasi
 

KES ME OLEME?

 

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.