| Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ravimitootjate Liit kirjutasid alla koostöömemorandumile
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Ravimitootjate Liidu vahel sõlmiti täna koostöömemorandum, milles lepiti kokku ühised põhimõtted koostööks tervishoiusüsteemi edendamisel. Memorandumile kirjutasid alla Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ning Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
|
EPIKoda viis ESTA sotsiaaltöö konverentsil läbi töötoa teemal “Sotsiaaltöötaja kõverpeeglis – ahastus, pettumus, viha, lootusetus, hirm”
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda viis 11.10.2023 Tartus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni korraldatud sotsiaaltöö konverentsil läbi töötoa teemal “Sotsiaaltöötaja kõverpeeglis – ahastus, pettumus, viha, lootusetus, hirm”.
Töötuba vedanud Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Maarja Krais-Leoski vestluskaaslasteks olid Ülle Valvar, Kaire Parts, Rosangelica Raidma, Sven Kõllamets ja Kristi Rekand.
Töötoas arutleti, kelle emotsioonid need on ja kuidas neid vähendada? Lisaks uurisime, mida abivajav inimene täna näeb ja kuidas kogeb abistavat süsteemi ja aitajat. Millised on abivajaja ootused koostööle ja väärikale, hoolivale, turvalisele sotsiaalhoolekandele?
|
Osale EPIKoja transporditeemalises mini-uuringus
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib koguda infot transpordi ligipääsetavuse probleemide kaardistamiseks. Miks kasutatakse või ei kasutata ühistransporti, milliste probleemidega põrkub puudega inimene ühistranspordi kasutamisel ning millised on ettepanekud ja soovitused ühistranspordi parandamiseks? Aega vastamiseks on kuni 22. oktoober.
|
Mootorsõidukimaksu osas EPIKojaga täiendavaid arutelusid peetud ei ole
|
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul käib ministeerium automaksu eelnõu viimaseid detaile veel üle, esmaspäeval avalikustati eelnõu, kus arvestatakse seni välja käidust enam sõidukite keskkonnamõjuga.
Loe EPIKoja varasemas pöördumises tehtud ettepanekuid:
|
EPIKoja pöördumine sotsiaalkomisjoni poole seoses rahvaalgatusega „Tugiisik lepinguga tööle“ ja Õiguskantsleri ettepanekutega Riigikogule
|
Suureks probleemiks on see, et tugiisikud jäävad sageli just käsunduslepingu alusel osutatava tugiisikuteenuse osutamisel ilma ravikindlustuseta ning võimaluseta kasutada õigust puhkusele ja haiguspäevadele, mistõttu on väga keeruline leida inimesi, kes seda tööd teha sooviksid. EPIKoja poole tuleb arvukalt pöördumisi, kus inimesed on hädas, sest tugiisikuteenus pole kättesaadav, sageli on põhjuseks just see, et kohalik omavalitsus ei leia inimesele sobivat tugiisikut. Teenus on küll kohaliku omavalitsuse vastutusalas, kuid riigil on võimalik teenuse korralduses ja nõuete kehtestamisel rolli mängida, et teenus oleks üle Eesti kättesaadav ja ühetaolisem. Tugiisikute tööd tuleb väärtustada ning siin on oma roll nii kohalikel omavalitsustel, riigil kui erialaorganisatsiooni(de)l.
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule
|
Seoses sellega, et 2022. aasta septembris, mil EPIKoda ja SA Autistika saatsid Sotsiaalministeeriumile erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi reguleeriva määruse eelnõule ühisarvamused (07.09.2022 nr 22 ja 28.09.2022 nr 25), milles erinevalt määruse seletuskirjast oma arvamust põhjendasid ja väljendasid selgelt valmisolekut kohtuda ja teemat edasi arutada, nende arvamust arutamisele ei võetud ning EPIKoda ja SA Autistika leidsid Riigi Teatajast otsides, et määrus on Sotsiaalministeeriumi poolt Sotsiaalministeeriumi soovitud kujul vastu võetud ja avaldatud, saadame praeguse pöördumise ka Riigikogu Sotsiaalkomisjonile.
|
Väärikas hoolekanne ennetab ja väldib väärkohtlemist
|
EPIKoja toetuste ja teenuste nõunik Katrin kirjutas ajakirjas Sotsiaaltöö väärikast hoolekandest ja väärkohtlemise ennetamisest hoolekandes.
"Sotsiaalvaldkonna töötajad, kes on teenuste osutajad, saavad kindlustada, et igapäevatöös edendavad ja tagavad nad alati inimõigusi. Oma asutuses saab jälgida, et teenuse osutamise käigus mõne teenusekasutaja keerulise ja mõistetamatu käitumise korral ei reageeri personal kunagi sundi, vägivalda ega väärkohtlemist kasutades. Asutuse iga töötaja saab julgustada teenusel olevaid inimesi andma teada väärkohtlemisest ja aidata kaasa selliste juhtumite lahendamisele. Igal töötajal tuleb seista selle eest, et inimest väärikalt koheldes uuritakse ja analüüsitakse põhjalikult niisuguseid olukordi nende ennetamiseks. Iga asutus saab luua teenusekasutajatele arusaadavad ja kergesti kasutatavad kaebuste esitamise võimalused ning seda peetakse loomupäraseks õiguseks, mitte kaebamiseks."
|
Vaata järele: Patsiendi hariduspäev– “Patsientide hääl: teadlik patsient ja ravimiohutus?”
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts kutsuvad kolmandale patsiendi hariduspäevale “Patsientide hääl: teadlik patsient ja ravimiohutus?” Patsientide kaasamine ja nende hääle tõstmine ohutuse küsimustes on oluline. Aktiivne osalus ravi protsessis parandab ohutust, rahulolu ja tervise tulemusi. Patsiendid, pered ja hooldajad mängivad olulist rolli tervishoiu ohutuses. Patsiendi kaasamine poliitikas, juhtimises ja ohutusstrateegiate kujundamises edendab patsiendikesksust, usaldust ja võrdsust.
|
Huvitaja: Millised ohud patsienti varitseda võivad
|
Meditsiinisüsteem, ravimid ja ravi ei ole alati patsientidele täiesti ohutud. Millised ohud patsiente võivad varitseda ja mida nende vältimiseks ette võtta, räägib Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi juhatuse liige Janek Kapper.
Saatejuht on Priit Ennet.
|
Vaata järele seminari "Kolmiknegatiivne rinnavähk – noorte naiste terviserisk"
|
Eesti Vähiliidu, Eesti Onkoteraapia Ühingu ja Eesti Puuetega Inimeste Koja 28. augustil toimunud ühisseminaril tõdesid arstide- ja patsiendiorganisatsioonide esindajad, et kolmiknegatiivne rinnavähk on noorte naiste kasvav terviserisk nii Eestis kui ka mujal maailmas. See on omakorda põhjus, miks mitte ainult rinnavähile, vaid kolmiknegatiivse rinnavähi vormile tuleks Eestis enam tähelepanu pöörata, et tagada haiguse varajane avastamine ja kaasajastatud ravivõimalused ka meie noortele naistele.
Seminaril toimunud paneeldiskussiooni juhtis EPIKoja nõustaja Kristi Rekand ning osalesid Eesti Vähiliidu president, dr Vahur Valvere; patsient Egle Kõiv-Eerma, tervishoiuanalüütik Kai Siinmaa ning igapäevaselt kolmiknegatiivse rinnavähi raviga tegelevad onkoloogid: PERHst dr Kadri Putnik, dr Tõnis Metsaots ning ITKst dr Elen Vettus.
|
Kuula Reporteritundi: Kuidas hooldada dementsusega pereliiget
|
Süveneva dementsusega haige kodus hooldamist on raske võrrelda millegagi, mis oleks veel hullem. Nii ütleb saates Eesti tunnustatumaid neurolooge dr. Katrin Gross-Paju. Oma koduse hooldaja-loo räägib üks proua, sotsiaalministeeriumi tulevikuvaate annab Ketri Kupper ja stuudios seome need lood tervikuks Dementsuse Kompetentsikeskuse konsultandi Hanna-Stiina Heinmetsa abiga.
|
Osale diabeedi praktilises ja patsiendikesksel konverentsil 14. novembril
|
Head endokrinoloogid, perearstid, proviisorid, farmatseudid, üldarstid, õed ja patsiendid. Teid oodatakse 14. novembril, ülemaailmsel diabeedipäeval Tallinn Sokos Hotell Viru konverentsikeskusesse, kus toimub Eesti Diabeediliidu diabeedi praktiline ja patsiendikeskne konverents. Vaata päevakava Facebookis
|
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kutsuvad osalema
|
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kokku koondanud kuu vältel toimuvad sündmused, kus õppida midagi uut, kohtuda uute inimestega või kuhu minna oma lähedastega.
|
Vikerraadio Reporteritund: Puude raskusastme määramisega seotud väljakutsed
|
Aastad lähevad, aga erivajadustega inimeste puude raskusastme määramine ja igakordne tõestamine põhjustab sama palju vastuolusid kui varem.
Puudega inimese raviarsti hinnang ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstide dokumentidel põhinev hinnang on mõnikord kahetsusväärselt erinev.
Miks on puudega inimestel tunne, et riik hoiab nende toetuste pealt kokku, kuigi riik on selle toetuseliigi ellu kutsunud ja seda on väga vaja?
Meile räägivad oma loo neli puudega inimest. Stuudios otsivad võimalikke lahendusi Kristi Rekand Puuetega Inimeste Kojast, Kadri Mets sotsiaalministeeriumist ja Liisi Uder õiguskantsleri kantseleist. Saatejuht on Kaja Kärner.
|
Saates "Oma tõde" võeti fookusesse puude raskuastme määramise ja töövõime hindamisega seotud teemad
|
18. septembril ETV+ kanalil eetris olnud saates "Oma tõde" võeti fookusesse puude raskuastme määramise ja töövõime hindamisega seotud teemad.
Stuudios oli lisaks sotsiaalministrile, Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusameti esindajatele sel teemal arutlemas Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekand.
|
Maaleht: Rõõmurull Joosep vajab ööpäevaringset järelevalvet, aga ametnikud seda ei usu
|
Inimesel või tema esindajal on õigus esitada Sotsiaalkindlustusameti otsuse peale vaie. Selle jaoks ei ole vaja õigusalast haridust, vaide saab esitada ka oma sõnadega, kirjeldades enda, lapse või täiskasvanud lähedase järelevalve- ja kõrvalabivajadust. On täiesti mõistetav, et see võib inimesele endale või lapsevanemale raske olla - taas üks paber täita, jälle kirjuta, selgita ja võitle. Kindlasti on Sotsiaalkindlustusametil võimalik juhtumite puhul ka diagnoosi taha vaadata, Angelmani sündroom ja sellega sarnased sündroomid tähendavad sügavat puuet, väga suurt hooldusvajadust ja väga suurt hoolduskoormust.
EPIKotta võib artiklis toodud murede korral alati pöörduda. Samuti on puude raskusastmega inimese juhtumi puhul võimalik pöörduda tasuta esmase õigusabi saamiseks Õigusteenuste Büroo poole otb@otb.ee või 5385 0005.
|
Tallinnas toimus intellektipuudega inimeste õiguste teemaline konverents "Kuula meie häält!"
|
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit (EVPIT) ja European Platform of Self-Advocates (EPSA) korraldasid Tallinnas 20.-22. septembril 2023
üle-Euroopalise intellektipuudega inimeste õiguste konverentsi Hear our Voices! (Kuula meie häält!) Osales 150 inimest üle maailma, kõnelesid 11 eneseesindajat üle Euroopa.
"Meie elu peab olema meie otsustada, me peame ise otsuseid tegema. Peame õppima ja suutma vigu teha," ütles EVPIT juhatuse liige Vjatseslav Zagorski.
"Meil on vaja võimalusi kõnelemiseks nagu see konverents. Vajame head tuge organisatsioonidelt, peredelt ja teistelt eneseesindajatelt. Peame palju õppima ja enda jaoks kõvasti tööd tegema. Peame oma häält kuuldavaks tegema," sõnas László Bercse, Euroopa eneseesindajate platvormi esimees.
|
Erivajadusega üliõpilaste stipendiumite sügisene taotlusvoor on avatud
|
Erivajadusega üliõpilaste 2023. aasta stipendiumite sügisene taotlusvoor 2023/2024 õppeaastaks on avatud. Taotlustähtaeg 2023. aasta sügisvoorus on 18. oktoober. Stipendiumi väljaandmise aluseks oleva haridus-ja teadusministri määrus „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord“ on täiendatud.Ka sel korral võetakse taotlusi vastu läbi Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteemi nagu kevadel. Täpsemat informatsiooni taotlemise tingimuste kohta:
|
Pealinn: Ligipääsetavus ühistranspordis vajab veel parandamist
|
Pealinna ajalehes kirjutab 21-aastane ratastoolis liikuv Hendra Raud, et “Sageli on sõidukite juhid või sõitjad lausa pahased, sest minu bussi aitamine võtab aega,” nendib ta. “Mõni ütleb lausa, et miks ma üldse kodust välja trügin.” Võimalus linnaruumis ringi liikuda on aga igaühe seaduslik õigus. Tallinn soovib ligipääsetavust linnas parandada uue kavaga, millest võidavad mitte üksnes puuetega, vaid ka näiteks eakamad inimesed või lapsevankrit lükkavad emad-isad.
|
Kõikidele ETV ja ETV2 omasaadetele saab sellest hooajast lisada automaatsubtiitreid
|
Ligipääsetavuse suurendamiseks ja eelkõige vaegkuuljatele laiemate võimaluste loomiseks kuvatakse tehisintellekti poolt loodud automaatsubtiitreid sellest sügisest kõikidele eestikeelsetele ETV ja ETV2 saadetele. Automaatsubtiitrid tuginevad Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.
Vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid saab inimene valida oma teleripuldi abil ja need on leitavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikust. Kõikidele vaatajatele automaatsubtiitreid tavavalikuna ei esitata. Automaatsubtiitreid kuvatatakse ainult teleris, veebis ei ole neid võimalik lisada. Küll soovib ERR võimaldada tulevikus subtiitrite lisamist ka veebis.
|
ELi võrdõiguslikkusvolinik Helena Dalli Euroopa puudega isiku kaardist: vaba liikumine peab olema võimalik kõigile
|
Võrdsed võimalused ja vaba liikumine on Euroopa Liidu üks põhiväärtustest. Puuetega inimesed ei ole aga seni saanud kõiki võimalusi ja vabadusi täiel määral kasutada. Kõikjal ELis ei tunnustata puudestaatust ühtemoodi ning seepärast ei saa puudega inimene teist liikmesriiki külastades kasutada ei eritingimusi ega sooduskohtlemist, näiteks ei saa ta tasuta ja/või eelisjuurdepääsu teatud üritustele, tal ei ole võimalik osta soodushinnaga pileteid ega kasutada isikliku abistaja teenust. Et olukord muutuks, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta kasutusele ühtne Euroopa puudega isiku kaart, mille alusel tuleb tunnustada puuet kogu ELis.
|
Korraldati digipädevuste koolitused Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmete esindajatele
|
![NDigipädevuste koolitusel osalejad Tammistu mõisas](https://n10szbse.sendsmaily.net/1120x/files/images/tammistus2.PNG) |
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond korraldatud digipädevuste koolitus Eesti Puuetega Inimeste Koda liikmete esindajatele sisaldas virtuaalseid koolituspäevi, millega alustati ning päädis selle nädala kolmapäevast reedeni kolmepäevase kontakt-koolitusega. Eesmärgiks on leida parimad lahendused, et kiiresti arenevas digitaalses maailmas puuetega inimeste organisatsioonides tegutsevad aktivistid jõuaksid sammu pidada - arendades ennast, kuid aidates järele ka arvukaid abivajajaid, kes igapäevaselt oma murega pöörduvad. Eesti digitaalne areng on laialt tuntud - vähem tuntud on seik, et digitaalsete teenuste kasutajad on väga erinevad - kellel on nägemis- või kuulmispuue, kellel on probleeme motoorikaga, kellel liikumispuue. Kõik need olukorrad vajavad rätsepa-lahendusi ning selliste lahenduste väljatöötamisel on vaja küsida nõu kasutajatelt. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ongi siin ulatanud abikäe ning koos Kojaga astumas järgmisi samme, et meil tekiksid digitugiisikud - kes oskavad ja jaksavad madalama digipädevusega inimestel jõuda uuele tasemele - tasemele, mida me arvame, juba kogu elanikkond ammu on saavutanud. Suur suur tänu suure ja üliolulise töö tegemise eest!
|
|
| |
|