| |
Ilmunud on ajakirja Sinuga uus talvenumber
|
Sinuga talvenumbris saad tutvuda uue EPIKoja juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete plaanidega, oma loo räägib sõja eest põgenenud vähihaige ukrainlanna ja lapsevanem jagab kogemusi hooldusõppeklassi loomisest.
Lähemalt saab lugeda Ida-Virumaa Puuetega inimeste kojas töötavatest rõõmsameelsetest tegevusjuhendajatest ning psüühikahäirega inimeste katusorganisatsiooni loomise teekonnast.
Lugeda on veel palju põnevat ning oma jao saavad nii ajaloo- kui töövõimeteemade, kogemuslugude ja õigusnõustamise huvilised. Sinuga ajakirja artiklid on nüüdsest tõlgitud lihtsasse keelde. Kodulehel on võimalik ka artikleid kuulata.
|
Teekond psüühikahäiretega inimeste huvikaitse katusorganisatsiooni asutamiseni
|
Oktoobri alguses moodustati psüühikahäiretega inimeste huvikaitse katusorganisatsioon. Sellega jõuti tähtsa verstapostini, et ühendada valdkonnas tegutsejad.
Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmeskonda on alates 1993. aastast kuulunud väga eripalgelised puudespetsiifiliste ja krooniliste haigustega inimeste ühendusi koondavad katus- ja esindusorganisatsioonid. Puudust oleme tundnud organisatsioonist, mis koondaks psüühikahäiretega inimesi ja nende lähedaste ühinguid.
|
Puude raskusastme tuvastamine ja töövõime hindamine nõustamisteenuse praktika põhjal
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekand kirjutab, millega arvestada töövõime või puude raskusastme hindamise taotluse koostamisel, aga ka mitterahuldava otsuse kohta vaide või kaebuse esitamisel.
"Soovin julgust ja algatusvõimet igaühele, kes ise või klienti esindades ja nõustades puutub kokku mitterahuldava või kaheldava olukorraga või otsusega. Üksnes juhul, kui reageerime meie hinnangul ebaõigele olukorrale, tekib teistsuguse lahenduse võimalus."
|
Harvikhaiguste teema huvilistele on toimumas harvikhaigustele pühendatud konverents
|
Rahvusvahelisele harvikhaiguste päevale pühendatud konverentsile ,,Haruldaste haiguste ravi kättesaadavus ja edukuse mõõdupuud Eestis’’, toimub teisipäeval, 28. veebruaril 2023. a. Tallinnas Radisson Collection hotelli konverentsikeskuses.
Kava leiate siit. Registreerimine konverentsile toimub siin. Konverentsil on viipekeeletõlge ja kirjutustõlge ning sündmust on võimalik jälgida ka videosilla vahendusel.
|
Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts (EPSS) tutvustab uhkusega uut heategevuslikku lasteraamatut „Epsik“
|
Juba mõnda aega saavad põletikulise soolehaiguse diagnoosi saanud lapsed EPSSi toel endale nukumeister Moonika Põderi meisterdatud trollinuku Epsik. Vahva trollilaps toetab last uuringute ajal ja on kaisukaks voodipäevadel. EPSS maskott sündis seltsi liikmete ja kunstnik Pia Hanslepa koostöös. Epsik ei ole tavaline nukk, tal on oma lugu ja hell hing. Tema pisikesele punnkõhule, mis aeg-ajalt valutab, joonistab Metsavana südame. Metsavana on trollimaailmas arst. Aga isegi tema ei saa Epsiku kõhuvalusid täiesti ära võtta. Epsiku loo mõtles välja EPSSi liige Kristel Lempu.
Epsiku lugu on jõudnud nüüd ka raamatusse. Seal räägib Epsik oma perest, haigusest ja trollimaailmast. Ta julgustab peresid abi otsima. Raamatut hinnaga 20 eurot saab tellida, saates soovi e-postiaadressile ibd@ibd.ee, postiga saatmisel lisandub postikulu.
|
Eesti Reumaliidul on ilmunud sügis-talve number
|
Väärt nõu ja lugemist leiate uuest Reumaliidu ajakirja sügis-talve numbrist.
Kajastatud teemade hulgas on:
- Ida-Tallinna Keskhaigla valis Reumaliidu oma aasta koostööpartneriks
- Reumaatilistel haigetel on nüüdsest mugavam võimalus oma tervist jälgida
- PRP ehk patsiendist uuringupartnerite töörühma kohtumine ja palju muud
|
Eesti Lihasehaigete Seltsil on ilmunud järjekorras 83. infoleht
|
Lugeda saab nii väljasõitudest kui ka seltsi suvelaagrist Laulasmaa spaahotellis, seltskondlikest ajaveetmistest, Põhjamaade parapurjetamise meistrivõistlustest Stockholmi lähedal Saltsjöbadenis, sügisesest väljasõidust Raplamaale, aastalõpulaagrist Kalev Spaas ning manifestist puudega inimestele.
|
Kuidas on õige käituda kui kohtad pimedat
|
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu taskuhäälingu "Lihtsalt pime" seekordses osas räägib igapäevaselt pimedate ja vaegnägijatega tegelev eripedagoog Janne Jerva, kuidas on õige käituda juhul, kui kohtad pimedat. Milline on korrektne saatmisvõte ja millist abi peaks pimedale üldse pakkuma?
|
Jüri Lehtmetsa "Kohanemise meistriklass" on saadaval raamatupoodides üle Eesti ja kirjastuses Gallus
|
Maalehe artikli kaudu on võimalik Jüriga lähemalt tuttavaks saada. Artikkel räägib Jüri tegemistest ja huvidest ning elamise kunstist laiemalt. Aus ja ladus lugemine kohanemise meistrilt endalt!
|
Toimus ligipääsetav kontsert koostöös TTÜ Akadeemilise Naiskooriga
|
 |
Rahvusvahelisel puuetega inimete päeval 3. detsembril toimus ligipääsetav ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?". Kontserti korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Viipekeele Selts MTÜ, Viipekeeletõlkide OÜ ja Kirjeldustõlge OÜ. Tegemist on erilise kontserdiga, mille taga oli palju tööd ja vaeva, et luua kontsert, mis oleks päriselt kõigiga arvestav.
Tagatud oli viipekeeletõlge, kirjutustõlge ja kirjeldustõlge ning kontserdil esitatud teoste kohta on tehtud lihtsas keeles kirjalik kokkuvõte. Esitleti teoseid Eesti heliloojatelt, nende hulgas Pärt Uusberg, Ester Mägi, Kristel Põld, Arvo Pärt ja Karin Tuul. Dirigeerisid Edmar Tuul ja Karin Tuul. Kaasa tegid luuletajad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp.
Sündmust saab järele vaadata kirjeldustõlkega
https://www.youtube.com/watch?v=mffvWp6KBQQ&feature=youtu.be
Kirjutus- ja viipekeeletõlkega
https://www.youtube.com/watch?v=zhhWnjJXPDg&feature=youtu.be
|
TÕLGITUD KONTSERT: kuidas kurdid kuulsid ja pimedad nägid koorimuusikat
|
„See oli minu jaoks täiesti esimene kontserdikogemus!“ räägib kurt, kes pole viipekeeletõlke puudumise tõttu kunagi koori kuulamas käinud. Ainulaadse kontserdi viimase laulu – Pärt Uusbergi „Mis on inimene?“ – esitas koor viipekeeles. Elamusest osa saama tulnud kurdid vaimustusid sellest niivõrd, et laulsid koos nendega. Seda muidugi kaasa viibeldes.
|
Kultuur kõigile tähendab, et kogu Eesti rahvas saab seda nautida
|
Loe Maalehe artiklit sellest, kellele ja miks on kultuuri ligipääsetavus oluline ja milliste vahenditega luua ligipääsetavat sündmust.
|
Erivajadus tähendab pahatihti eemalejäämist ühiskonna- ja kultuurielust. Kuidas seda muuta?
|
Pea 10 protsendil Eesti elanikest on üks või teine või isegi mitu loetletud võimetest kas häiritud või puudu. Aga kas see peaks tähendama eemale jäämist tavapärastest asjadest? Vabadusest osaleda ühiskonnaelus ja saada osa kultuurist?
|
Loe miks on oluline kaasata nägemispuudega kasutajaid, teadvustades nende muresid ja vajadusel kohandades ligipääsetavust
|
Digitaalses maailmas on juurdepääsetavus vaegnägijatele – kes peaksid olema kaasatud ka lahenduste leidmisse – üha enam esmatähtsaks.
|
Saage tuttavaks MTÜ-ga Elame Veel, mis toob hooldekodu elanike ellu vaheldust ja rõõmu
|
Vikerraadio saates "Päevatee" MTÜ Elame Veel tegevjuht Kadri Kuulpak, kelle magistritööst hooldekodu elanike autonoomia teemal sai alguse mittetulundusühing, mille eesmärk on tuua hooldekodu elanike ellu vaheldust ja rõõmu.
|
Paremini ligipääsetav keskkond tooks täiendavad 47 miljonit maksutulu
|
Ligipääsmatust keskkonnast jääb riigil igal aastal saamata ligi 47 miljonit eurot maksutulu, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Civitta Eesti ja MTÜ Ligipääsetavus foorumi ligipääsetavuse analüüsist.
Tegemist on märtsis 2022 osaliselt valminud uuringu lõpparuandega ning uuring on üleval Sotsiaalministeeriumi kodulehel nimega ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs.
|
Linnauurija: eaka elukvaliteeti võib parandada juba üksainus pink
|
Eesti maastikuarhitekti ja linnaplaneerija teadustöö näitab, et vanemad inimesed on väga erinevate huvide ja võimalustega inimrühm. Samuti tuleb üha enam juurde ettevõtlikke vanemaealisi, kes ootavad oma elukeskkonnalt praegusest enamat. Esimene samm kaasavama keskkonna suunas võib olla aga ka lihtsalt üks pink kodutänaval.
|
Käsiraamat "Suunised turismiteenuste ligipääsetavuse parandamiseks psüühilise erivajadusega inimestele"
|
Turismiorganisatsioonidele ja turismiteenuse osutajatele, poliitikakujundajatele, psüühilise erivajadusega ja/või puudega inimeste ühingutele ja ka kõikidele teistele on välja antud käsiraamat, mis annab suunised, kuidas muuta turismiteenuseid psüühilise erivajadusega inimestele ligipääsetavamaks.
Käsiraamatust on välja antud digitaalne versioon ja see on saadaval nii eesti kui inglise keeles sisu.ut.ee/mindtour/results. Lätikeelne versioon on veel toimetamisel.
Projekti levitusürituste info on üleval leheküljel sisu.ut.ee/mindtour/multiplier-events, sealhulgas Pärnus toimunud projekti tutvustava sündmuse ettekannete salvestused.
|
Alanud on sotsiaalvaldkonna parimate tunnustamise konkurss, mis annab võimaluse esile tõsta oma piirkonna, valla või asutuse kõige silmapaistvamaid sotsiaalvaldkonna töötajaid kuni 16. jaanuarini
|
Kutsume üle märkama puuetega inimeste ja nende õiguste ja heaolu eest seisvaid inimesi!
Konkursile saab ka esitada kõiki sotsiaalvaldkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks. ESTA 2023. aasta sotsiaalala töötajate tunnustamise konkursil on 13 erinevat sotsiaalvaldkonna kategooriat, kuhu saavad kandidaate esitada kõik soovijad. Esmakordselt saab kandidaate esitada aasta lapsehoidja, aasta kohaliku omavalitsuse ja aasta sotsiaalvaldkonna ennetustöö kategooriatesse. Kandidaatide esitamisel tuleb esitajal lähtuda vastava kategooria hindamiskriteeriumitest. Kirjeldada tuleb oma kandidaadi tegevust esitatavas kategoorias 2022. aastal – tema algatusi ja mõju töökeskkonnas.
|
Euroopa Liit tahab keelustada sundsteriliseerimise kõigis liikmesriikides
|
 |
EL-i seadusandjad tahavad teha lõpu puuetega inimeste nn sundsteriliseerimisele, mis on endiselt lubatud 13 liikmesriigis, selgus laialdast toetust leidnud võrdsete õiguste raportist. Eestiski seadusega teatud juhtudel, nagu puudega inimese eestkostja taotlusel, lubatav steriliseerimine tuleks Euroopa Parlamendi hinnangul lõpetada. Samas puudub praegu Eesti puuetega inimeste esindusorganisatsioonidel info, kui palju taolisi steriliseerimisi Eestis üldse tehakse, sest riik seda teavet väidetavalt ei kogu.
EPIKoja tegevjuhi Maarja Krais-Leosk: "Oleme ÜRO puuetega inimeste õiguste deklaratsioonile variraportit koostades andnud muuhulgas riigile soovitusi koguda andmeid piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamise ja steriliseerimise kohta ning analüüsida, kas piiratud teovõimega isikute huvides on raseduse katkestamisel analoogselt steriliseerimisega vajalik kohtu sekkumine," sõnas Krais-Leosk.
Ta lisas, et on leitud, et Eesti piiratud teovõimega isikute steriliseerimise regulatsioon pole rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas konventsiooniga ega ka Eesti põhiseadusega kooskõlas, kuna ei rõhuta isiku tahte olulisust steriliseerimise üle otsustamisel ega erista piiratud teovõimega isikuid. "Lünklikud seadusesätted ei kaitse piiratud teovõimega isikute huve igakülgselt, mille tagajärjeks on sundsteriliseerimise oht," nentis Krais-Leosk.
|
Viru-Nigula spordihoones avati parasportlastele mõeldud heitenurk
|
Viru-Nigula vald ja Eesti Kaitsevägi spordirühm avasid Viru-Nigula spordihoones parasportlastele mõeldud heitenuga. Igapäevaselt harjutab seal parakettaheitja Raigo Roots, teda juhendab treener Mart Olman. Lisaks saavad heitenurgas harjutada püstiheitjad ning discgolfi harrastajad.
|
|
|
|
|
.PNG.1671717243.png)
.PNG)
