| |
Eesti Puuetega Inimeste Koja küsitlus „Raskused vajaliku abi saamisel“
|
Koja eesmärgiks on välja selgitada süsteemsed kitsaskohti, praktikas korduvaid probleeme, et vajadusel võtta ette ka teatud juhtumitel strateegilisi hagelemisi, mida EPIKoja toel kohtusse viia. Selleks vajame teie kõigi panust, et saaksime parema ülevaate tänastest elulistest olukordadest, millega olete teenuseid või toetusi taotledes kokku puutunud.
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekud koalitsioonilepingusse
|
Esitasime Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) nimel Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 erakondade esindajatele ettepanekud koalitsioonilepingusse on avaldatud EPIKoja kodulehel.
|
Arvamuse küsimine seoses vanaduspensioniealiste puudega töötajate diskrimineerimisega töölepingu seaduse § 57 alusel
|
Pöördusime Eesti Puuetega Inimeste Koja nimel soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kuna leidsime, et TLS § 57 diskrimineerib vanaduspensioniealisi töötavaid puudega inimesi, kuna ei näe ette neile pikendatud põhipuhkust, kui samal ajal tööealistele töötavatele osalise või puuduva töövõimega isikutele on niisugune pikendatud põhipuhkus ette nähtud. Pärast asjaoludega tutvumist ja analüüsimist saatis volinik Sotsiaalministeeriumile ettepaneku.
|
PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSED
|
Maarja Krais-Leosk: Lille kodus toimunut ei või vaiba alla pühkida
|
Väärkohtlemist, vägivalda ja kiusamist pannakse toime sageli endast nõrgemate suhtes, sh nõrgimate suhtes. Selgituseks - Rakvere Lille kodus osutati kinnises lasteasutuses teenust lastele, kelle puhul muu abi pole olnud tulemuslik ning kes oma intellektipuude, autismi, piiratud suhtlemisoskuste, sh ka kõnetuse või vähese kõne tõttu väga keerulises seisus ning võivad olla ohtlikud ka iseendile. Nende erivajaduste olemus muudab neid äärmiselt haavatavateks. Nad vajavad abi ja toetamist, turvalist keskkonda, rutiine ja professionaalset juhendamist. Nende teenuspaketi abivahendite hulka ei kuulu suusamaskid, kummid, harjavarred, teibid ja rehvid.
|
“Tõendamise tegi keeruliseks fakt, et kannatanud ei saanud enda eest seista ega ka hiljem juhtunu kohta ütlusi anda.”
|
Lille kodus aset leidnud juhtumid on väga kahetsusväärsed ja räigelt inimõigusi rikkuvad. Meil ühiskonnana lasub vastutus tagada, et kõige haavatamad inimesed, kes ennast ise kaitsta ei saa, oleksid meie kõigi poolt hoitud. Igaüks meist saab teha midagi, et selliseid juhtumeid ei oleks. Meie ühine pingutus on märgata, tähelepanu juhtida ning tagada teenuste kvaliteet ja järelvalve.
|
Tublidus võib kätte maksta: «Meie suur töö on kellelegi põhjenduseks puue ära võtta!»
|
Kui Postimees aasta alguses uuris, kuhu n-ö kaovad puuetega inimesed, tõi Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ühe põhjusena välja, et juba pikemat aega on tekitanud probleeme nii laste kui ka tööealiste inimeste puude tuvastamine. Seda eriti juhul, kui sotsiaalkindlustusamet (SKA) on eelnevalt tuvastanud puude raskusastme, korduvhindamine aga kas ei tuvasta seda üldse või hindab puude kergemaks.
|
Muster kordub. Maardu linn kaebas kohtusse puudega mehe ema, kes liiga agaralt teenuseid nõuab"
|
 |
Lisatud Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekandi kommentaar:
Eestkoste seadmine peab olema äärmuslik abinõu, kui muu ei aita. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb puuetega inimeste õigus- ja teovõimet tunnustada kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel ning puuet käsitletakse eelkõige ühiskonnaelus osalemise takistusena. Eelöeldu tähendab, et probleemiks peetakse ühiskondlikke regulatsioone jm elulisi takistusi, mis ei võimalda puudega inimesel oma õigusi realiseerida. Oluline on märkamine ja reageerimine ning seda nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.
Teovõime piiramise ja eestkoste seadmise eeldus on psüühikahäire, mille tõttu inimene ei suuda kestvalt oma õiguste eest seista ja huvisid tagada. Üldprintsiibi järgi piiratakse teovõimet võimalikult vähesel määral ja eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule tuleb alati eelistada muid, vähem piiravaid abinõusid. Hoolimata eeltoodust on kahjuks aastate jooksul EPIKojani jõudnud juhtumeid, kus teovõime piiramise ja eeskoste seadmise menetlus on algatatud või eestkoste seatud ka siis, kui see ei ole olnud õigustatud. Viimastel aastatel on kohtupraktika küll muutunud ehk eestkostesse suhtutakse järjest rohkem kui äärmuslikku meetmesse, kuid aastate jooksul on esinenud juhtumeid, kus näiteks inimesel on küll diagnoositud psüühikahäire, kuid vastavad terviseprobleemidest tulenevad piirangud on ajutised või tegemist on pigem isiksusliku eripäraga kui enda huvisid ja vajadusi ohustava suhtumise ja käitumisega.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse sekkumine inimese õigustesse ja isikupuutumatusse peab olema alati hästi põhjendatud ning tulenema konkreetsest seaduslikust alusest. Põhiseadusega on keelatud diskrimineerida kedagi varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu, vastavat loetelu saab täiendada ka mõistega „puue“.
On raske öelda, kas üldse ja kuidas saaks ära hoida nn õigustamata avalduste esitamist, sest juhtroll vastavas menetluses on kohtul ning sisuliselt igaühel on kohustus reageerida juhul, kui märkame abi vajavat isikut. Samas on kohaliku omavalitsuse ametnikud seotud erialase pädevuse ja oskustega, mistõttu ei saa olla normaalne ka olukord, kus tekib lubamatu inimõiguste riive liigse sekkumise kujul.
|
Viljandis selgusid aasta parimad sotsiaalvaldkonna töötajad
|
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustas ülemaailmsel sotsiaaltöötajate päeval Viljandi Pärimusmuusika Aidas aasta parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid.
EPIKoja töötajatest sai tunnustuse aktiivne ESTA liige Katrin Tsuiman. Tunnustusüritust saab järele vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=M-bdIKhYKA0
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts kutsuvad huvilisi osalema 20. aprillil patsiendi hariduspäeval “Patsientide hääl: mida teha, kui ravi pole kättesaadav?”
|
Järjest rohkem põrkuvad patsiendid olukorraga, kus selgub, et ravi neile diagnoositud haigusele on küll olemas, kuid ei ole Eestis kättesaadav või ei ole Tervisekassa soodusravimite nimekirjas. Riigil on sellisteks puhkudeks loodud mehhanismid, kuid kui patsiendisõbralikud on sellised ametlikud protsessid?
Et nendes teemades rohkem selgust saada, korraldame selle aasta esimese patsiendi hariduspäeva “Patsientide hääl: mida teha, kui ravi pole kättesaadav?”
Üritus toimub 20. aprillil 2023 kell 11.00-15.00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas (Toompuiestee 10, Tallinn) ning veebiülekandena.
|
Valminud on vaimse tervise tegevuskava 2023–2026
|
Sotsiaalministeeriumil on valminud vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 selleks, et vastata Eesti vaimse tervise valdkonna arenguvajadustele ja seada lähiaastate tegevustele täpsemad eesmärgid.
Vaimse tervise tegevuskava esitab olukorra konteksti arvestavad oodatud muutused ja nende muutuste saavutamiseks vajalikud tegevused viies töösuunas.
|
Terviseportaal vahetab sügisest välja digiloo
|
"Aprillikuust alates saab Digiloo kaudu minna uude portaali vaatama retseptide andmeid, haigekassa raviarvete maksumuse infot, vaktsineerimise andmeid ning digisaatekirju ja siis arsti vastuvõtule aja broneerimist," selgitas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) teenuste juht Pille Kink ERR-ile.
|
Tervisekassa on välja andnud infoteatmiku
|
Uuest Tervise Heaks 2023 infoteatmikust võib lugeda ennetuse, ravikindlustuse, arstiabi, hüvitiste ja soodustuste kohta ajakohast teavet. Lisaks on välja toodud kasulikud nõuanded ja kontaktid.
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vaegkuuljate Liit ja Eesti Kurtide Liit tegid ühispöördumise Kultuuriministeeriumile
|
 |
Eesti Puuetega Inimeste Koda on teinud pöördumise koos Eesti Vaegkuuljate Liidu ja Eesti Kurtide Liiduga, et tagada eestikeelsetele filmidele vaegkuuljate subtiitrid või vähemalt eestikeelsed subtiitrid. Seda eriti olukorras, kus vene ja inglise keelsed subtiitrid on eestikeelsetele filmidele tagatud ning WHO hinnangul on Eestis ligikaudu 200 000 kuulmislangusega inimest. Ka erivajaduseta inimesed võivad subtiitreid vajada, näiteks juhul, kui ei ole võimalik filmi heli või piisava tugevusega heliga kuulata, seega reaalselt on eestikeelseid subtiitreid vajavate inimeste hulk veelgi suurem. Eesti Puuetega Inimeste Koda on teinud ettepaneku Kultuurministeeriumile kohtumiseks, et arutada subtiitrite tootmisega seotud kulusid ning nende vajadust laiemalt. Ootus on, et Kultuuriministeeriumil valmib plaan, kuidas tõsta eestikeelsetele filmidele ja telesaadetele vaegkuuljate subtiitrite tootmist ning, et valmistatakse ette seaduse muudatus, mis tooks kaasa kohustuse Eesti Filmi Instituudi toetusel valminud filmide subtiitrite tootmise esilinastuse ajaks.
|
Eesti mõisakoolide ühendus korraldab 24. märtsil Paide gümnaasiumis seminari „Ligipääsetavus miks – kuidas – kellele“
|
Seminaril käsitleti ehitiste ligipääsetavust ja sellega seotud väljakutseid ajalooliste hoonete omanikele ning arutletakse lähemalt selle üle, miks ehitiste ligipääsetavus on üleilmselt kujunenud oluliseks teemaks, milline seaduslik raamistik seda täna Eestis reguleerib, kuidas ja millistest põhimõtetest lähtuvalt tehakse ehitiste ligipääsetavuse üle riiklikku järelevalvet, kust leiab ligipääsetavuse kohta infot, millised on ajalooliste hoonete eripärad ning kuidas leida tasakaalupunkti nõuete, soovide ja võimaluste vahel.
Ligipääsetavusest kõnelesid Kaido-Allan Lainurm, Mari Puuram ja Lili Tiri.
|
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
|
Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2023. aasta indeksi, millega tõuseb alates 1. aprillist keskmine pension 700 euroni.
Pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär suurenevad keskmiselt 13,9%.
Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot.
Samuti kasutatakse indeksit kahjuhüvitise indekseerimiseks tööõnnetuse ja kutsehaiguste korral.
|
Eesti Paralümpiakomitee kuulutas välja Liikumisaasta 2023 projektikonkursi
|
Toetuste kogusumma on 10 000 eurot ja mksimaalne toetuse määr kuni 2000 EUR taotluse ja organisatsiooni kohta. Eesti Paralümpiakomiteel on hea meel kuulutada välja Liikumisaasta 2023 toetamiseks projektikonkurss.
LA2023 EPK projektikonkursi eesmärkideks on:
- Erinevate spordi- ja liikumisharrastussündmustega tegelevate organisatsioonide teadlikkuse tõstmine puudega inimeste spordist ja liikumisharrastusest Eestis;
- Edendada puudega inimeste liikumisharrastuse võimalusi Liikumisaastal 2023;
- Korraldada avalik spordi- ja/või liikumisharrastuse sündmus puudega inimestele või kuhu kaasatakse puudega inimesi.
|
Pimedate Raamatukogu otsib uut nime
|
Eesti Rahvusraamatukogu koosseisus alates 2023. aasta algusest tegutseva Pimedate Raamatukogu peamised üledanded on heli- ja punktkirjas teavikute, puuteraamatute, e-raamatute ja kirjeldustõlkega filmide valmistamine, kogumine, säilitamine ning kättesaadavaks tegemine.
Põhjusel, et raamatukogu teenuseid ei kasuta ainult pimedad või nägemispuudega inimesed, kutsub Pimedate Raamatukogu kaasa mõtlema uue nime valikul. Aprillis toimub töötuba, kus uuritakse, kuidas nimetatakse sarnaste funktsioonidega raamatukogusid mujal maailmas, tehakse ajurünnak. Nimepakkumist saad jagada siin: https://forms.office.com/e/1hSwYMw0xr
|
Viimane päev! Eesti Inimõiguste Keskus ootab sinu kogemust või lugu
|
"Mai on kogu Euroopas mitmekesisuse kuu. Sel aastal on mitmekesisuse kuu peasündmuseks näitus, mille fookuses inimesed kogu nende mitmekülgsuses. Kutsume üles osalema näituse elluviimisel, jagades oma lugu. Usume, et inimesi kõnetab ja ühendab üksteise kogemuste avatult kuulamine ja oma lugude rääkimine."
Oma lugu jagades saad kirjutada sellest, mida tähendab erinev olemine või kõrvalejätmine, kuulumine või kellegi eest seismine? Mis tunne on olla enda üle uhke või kui keegi sinu eest seisab? Oma kogemust või lugu saab jagada kuni märtsi lõpuni siin https://forms.gle/PuXAoMTQEUkLPceD7
|
Fotonäitus NAINE Telliskivi Loomelinnakus
|
Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis on avatud fotonäitus “NAINE”, mis portreteerib 14 erivajadusega naist Eestis. Fotonäitus toimub projekti "Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!" raames. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Olete oodatud tutvuma! Näitus jääb Telliskivi Loomelinnakus ööpäevaringselt avatuks neljapäeva, 20. aprillini 2023. Näitus on külastajaile tasuta. Näituse keeled on eesti ja inglise.
|
Avatud on kaks lihtsa keele tõlkega fotonäitust Lennusadamas - Veneetsia ja viikingite teemal
|
Mõlemad näitused on avatud kuni 7. jaanuarini 2024. aastal. Venezia-nimeline näitus annab haarava ülevaate Veneetsia vabariigi tõusust, kõrgajast ja langusest ning linna tänastest heitlusest merepinna tõusu ja massiturismiga. Veneetsia näituse kaudu avaneb meile pilt viikingite elust ja tavadest – millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil sõjaretkel olles oma hukkunuid maeti. Vaata Viikingid enne viikingeid näituse kohta siin https://meremuuseum.ee/lennusadam/viikingid-enne-viikingeid-naitus-salme-laevmatustest/ Pildistas Kalev Lilleorg
|
Ligipääsetavuse alase teadlikkuse tõstmise koolitus 25.04 kl 10-15
|
Eesti Puuetega Inimeste Kojal (EPIK) on käimas ligipääsetavuse alase teadlikkuse tõstmise programm (toetab Aktiivsete Kodanike Fond). Selle programmi raames on toimumas koolitus ligipääsetavuse alase teadlikkuse tõstmiseks laiemalt ning eesmärk on suurendada koostööd ja parandada teadmiseid puuetega inimeste vajadustest, muuhulgas kohalikul tasandil. Olete oodatud registreeruma koolitusele kuni 14.04.2023. Koolitusel on tagatud viipekeeletõlge, kirjeldustõlke vajadusest anda teada registreerumisel.
|
|
|
|
|
.PNG)
