| |
Märtsis ja aprillis sagenesid pöördumised EPIKoja poole kaitstud töötamise teenuse küsimuses
|
Erivajadusega noorel on pärast kohustuslikku kooliaega tööalaseks hõivatuseks erinevaid võimalusi, mis sõltuvad inimese erivajadusest, selle ulatusest ning mõjust töötamisele.
On noori, kes erivajadusest hoolimata ei vaja jätkuõpinguteks, tööturule sisenemiseks ja seal püsimiseks täiendavat tuge. On neid, kes vajavad erivajadusest tingituna küll tuge, kuid saavad avatud tööturul hakkama. Samuti on inimesi, kes vajavad spetsiifilisi tööturumeetmeid, et tööle minna ja seal püsida ning kelle toevajaduse spekter on lai. On ka neid, kelle erivajadus muudab neil tavapärastel alustel avatud tööturule jõudmise võimatuks ning kes vajavad töiseks eneseteostuseks rahulikku ja turvalist keskkonda, koolitatud juhendajaid ja meistreid. Nende inimeste puhul on päevakorral näiteks kaitstud töötamise teenus.
|
Kaitstud töö teenuse tulevikust: Jakob Rosin ja Maarja Krais-Leosk rääkisid Vikerraadios toetatud töö teemadel
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ütleb, et mured psüühilise erivajadusega inimeste töövaldkonna visiooni ja arengusuundade osas on ka Eesti Puuetega Inimeste Kojani jõudnud. Mures on nii kliendid ja nende pered kui ka teenuseosutajad.
Krais-Leoski sõnul on tegevusi planeerides oluline neid ka osapooltele kommunikeerida, dialoogi pidada, pikaajalise kaitstud töö alternatiividest rääkida ning sel moel otsusteni jõuda. „Kui teenuse rahastamisega ei jätkata, siis miks, ja mis on edasine plaan?“ küsib Krais-Leosk.
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda kaitstud töö rahastamisest
|
Maarja Krais-Leoski sõnul on tegevusi planeerides oluline neid ka osapooltele kommunikeerida, dialoogi pidada, pikaajalise kaitstud töö alternatiividest rääkida ning sel moel otsusteni jõuda. „Kui teenuse rahastamisega ei jätkata, siis miks, ja mis on edasine plaan?“ küsib Krais-Leosk.
|
Suuremates poekettides täiendatakse ostukärude valikut, mis aitavad ka erivajadustega laste vanemaid
|
„Praeguseks on tellitud käru Rocca al Mare Prismasse, loodame selle lähimate nädalate jooksul kasutusele võtta. Tegemist on väikest viisi pilootprojektiga, millelt loodame saada tagasisidet, kas selline ostukäru vastab ootustele ja on erivajadustega laste vanematele abiks,“ sõnab Prisma Peremarketi kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juht Kristiina Tamberg.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido lausus kuus kuud tagasi, et peagi pakub Coop kõigile piirkondlikele ühistutele võimalust tellida oma kauplustesse spetsiaalselt erivajadusega laste jaoks mõeldud ostukärusid.
Loe varasemat uudist siit: https://laps.ohtuleht.ee/1045372/piisas-uhest-kirjast-puudega-lapsega-ema-saab-nuud-holpsamalt-poes-kaia-igauhel-peaks-olema-voimalus-omale-meeldiva-lohnaga-seepi-valida-
|
Info lihtsas keeles Ukraina sõja kohta saadaval ka kriis.ee lehel
|
Nüüd on võimalik lugeda lihtsas keeles infot Ukraina sõja kohta ka Riigikantselei hallatavalt kriis.ee lehelt. Tekstini jõuab "Ligipääsetavuse" sektsiooni kaudu klikates easy-to-read logole või alamlehe Julgeolekuolukord Euroopas kaudu klikates pealkirjale Sõjast Ukraininas lihtsas keeles. Uudis on saadaval aadressil https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/sojast-ukrainas-lihtsas-keeles
Algmaterjal pärineb eneseabi- ja tugiassotsatsiooni Lebenshilfe kodulehelt. Materjali kohandas ja toimetas Vaimupuu, kelle kodulehel on tekst üleval alates 22. märtsist.
Eesti Puuetega Inimeste Koja soov on, et avalikus ruumis olevad tekstid saaksid loetavaks üha rohkem ka intellektipuudega inimestele.
|
Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi kodulehel on asjakohast infot Ukraina sündmuste kohta
|
Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi kodulehel on kättesaadav Ukraina sõjaga seoses info, mis on puuetega inimestega seonduv ning kokku pandud puuetega inimeste vaatekohast.
Info on inglise keeles.
|
Majutuskeskustes on valmis Ukraina sõjapõgenikele tuge pakkuma 70 hingehoidjat
|
Sotsiaalministeerium kutsus kokku kutseliste hingehoidjate ja kaplanite vabatahtliku hingehoiuvõrgustiku, mille liikmed pakuvad majutuskeskustes Ukraina sõjapõgenikele hingelist tuge.
Emotsionaalset tuge ja nõustamist saab eesti ja vene keeles ohvriabi kriisitelefonil 116 006 ning emotsionaalse toe ja hingehoiutelefonilt eesti ja vene keeles 116123.
|
Kredex avab kodutoetuse taotlusvooru: voor on avatud 25.04-06.06.2022
|
Kodutoetuse eesmärk on parandada kolme- ja enamalapseliste vähekindlustatud perede elamistingimusi.
Toetus on mõeldud lasterikastele peredele, kelle omanduses ei ole eluruumi või kelle omanduses olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.
|
Ilmunud on esimene eestikeelne inimõiguste valdkonna kogumik
|
Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel on valmis saanud raamat „Inimõigused“, mis on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik. Raamatu peatoimetaja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht Liiri Oja, PhD.
Teos koosneb 26 peatükist, milles käsitletakse peamisi inimõiguste teemasid: näiteks inimõiguste ajalugu, ÜRO inimõiguste kaitse süsteem, inimõiguste uurimise metodoloogia, usuvabadus, kogunemis- ja sõnavabadus, laste õigused, puuetega inimeste õigused, naistevastane vägivald, seksuaal- ja reproduktiivõigused.
|
Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) vabastab lapselapsed vanavanemate hoolduskohutusest ja puuetega inimesed hakkavad kiiremini abi saama
|
Riigikogus vastu võetud seadus aitab vähendada bürokraatiat, luua õigusselguse ja aidata kaasa kvaliteetsema hoolekandelise abi pakkumisele sotsiaalhoolekande valdkonnas. Seadusega nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste, mis tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.
Olulise muudatusena parandatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist andmevahetust – omavalitsustele tekib parem ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Need andmed aitavad omavalitsustel senisest tõhusamalt märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara, pakkuda õigeaegset abi kiiremini ning seeläbi ennetada probleemide süvenemist.
|
Esimene kodumaine mängufilm vaegkuuljatele,
mille subtiitrite kasutamise heale eeskujule loodame tulevikus näha järgesid
|
Kinokavadesse üle Eesti on jõudnud vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega eestikeelsed seansid kõige värskemast kodumaisest mängufilmist „Soo“.
Eesti Vaegkuuljate Liidu juht Külliki Bode kinnitas, et liidu andmetel pole kinoekraanidele jõudnud varem ühtegi vaegkuuljate subtiitritega kodumaist filmi. „Enamasti valmivad vaegkuuljate subtiitrid alles pool aastat peale seda, kui filmid on kinodes linastunud.“
Bode sõnul on kuulmislangusega inimesi Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene. „See suur osa meie elanikkonnast on juba aastaid oodanud seda hetke, et minna koos teistega kinno kodumaiseid filme vaatama. Vaegkuuljad on käinud seni kinos vaid välismaiseid filme vaatamas, kuna need on varustatud eestikeelsete subtiitritega.“
|
Valmis on saanud kolm õppevideot ligipääsetavuse teemal
|
Sotsiaalministeeriumi õppevideod tutvustavad lihtsaid võtteid, kuidas üritustel, teenustel ja füüsilises keskkonnas tagada ligipääsetavus.
Erivajadustega inimestele ligipääsetavuse loomine ei tähenda alati projekti kallinemist või ülemäära keerukaks muutumist. Võrdsete võimaluste loomine erivajadustega inimestele on nüanss, mille pärast ei kannata projekti ükski tahk, vaid pigem täiustub projekt tervikuna.
Rohkem infot kompetentsikeskuse kodulehel
|
Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi juhatuse koosoleku kokkuvõte ja ELi ministrite puude temaatiline konverents Pariisis
|
Märtsi alguses toimus ELi ministrite puude temaatiline konverents teemal "Parandades ligipääsetavust ja juurdepääsu õigustele ning ELi 2021.–2030. aasta strateegia rakendamine". Peamised teemad olid haridus, tööturg ja parimad praktikad.
Lisaks leidis aset Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi juhatuse koosolek, kus arutati Ukraina sõja teemadel, tervitati uusi liikmeid ja anti teada, et EDF hakkab jälgima ülemaailmsel puuetega inimeste tippkohtumisel vastu võetud Euroopa Liidu kohustusi.
|
Eesti Paralümpiakomitee kuulutab Spordiklubi Nord liikumisväljakutse raames välja stipendiumikonkursi
|
Spordiklubi Nord 2022. a liikumisväljakutse raames kuulutab Eesti Paralümpiakomitee välja stipendiumikonkursi.
Konkursi eesmärk on tunnustada ja innustada neid inimesi, kes tegelevad igapäevaselt mõne paraolümpiaprogrammi kuuluva spordialaga või tegelevad paraolümpialiikumise edendamisega Eestis.
|
Kutse osalema veebiseminaril "Kogukonna teemapäev" 16.05.2022
|
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon koostöös erinevate osapooltega korraldavad 16. mail kell 13.00 – 17.00 veebiseminari "KOGUKONNA TEEMAPÄEV". Teemapäeval toimuvad miniloengud, heade praktikate tutvustamine ja arutelud veebitubades.
Uurime taastumise võimalikkust kogukondades ning tutvume põnevate ja inspireerivate kogukonna algatustega meil ja mujal.
|
19.-21. maini toimub Tallinnas Balti Tantsu Platvorm
|
Läti lavastus "House of Labrys” (“Labryse maja”) on mõeldud spetsiaalselt ka vaegnägijate kaasamiseks etenduselamusse.
“House of Labrys” (“Labryse maja”) on kaasahaarav helimaastik, mille on loonud artistide duo IevaKrish koostöös Läti helilooja Jēkabs Nīmanisega. See on nelja hääle tants, mida visuaalselt kogeda ei saa. Külastajal palutakse enne sisenemist silmad kinni siduda ja juhatatakse seejärel ruudustikule paigutatud üksikistmele. Kõiki ümbritseb ruumilise heli kompositsioon, mida kannavad ja mängivad geomeetriliselt liikuvad tantsijad. “House of Labrys” on inimlik katse luua kujutletud, arhitektoonilisi konstruktsioone liikumise ja heli kaudu. Selles katses ilmnevad inimlik ebatäiuslikkus ja haprus.
|
Looduskaitsekuu ja kaitsealade päeva tähistamine Puhta vee teemapargis 21.05.2022
|
Lääne-Virumaa Puhta vee teemapargi ratastoolirajal tähistatakse 21. mail kell 11.00 - 14.00 rahvusvahelist kaitsealade päeva ja looduskaitse kuud. Teemapark paikneb 16. sajandil rajatud metsapargis, seal on purustatud kruusa kate (osaliselt betoonkivist pind), lisaks meelteaed ning olemas on invatualett.
Keedame lõkkel teed ja viime läbi loodusretki. Osalemine on TASUTA. Vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil info@metsamoisa.ee
Oodatud on kõik ratastooli ja abivahendiga liikujad koos saatjatega. Eraldi on oodatud Ukraina sõjapõgenikud koos lastega peredega.
|
|
|
|
|
(1).jpg)
