Eesti Puuetega Inimeste Koja logo
 
 

EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA

UUDISKIRI 

NOVEMBER 2019

 
 
 

OLULINE

Anneli Habicht: ringmäng puudega lapse ümber

Eesti Päevaleht kirjutab artiklis "Ühe käega riik annab ja teisega võtab", et eelmise ja praeguse aasta jooksul ei ole 555-le raske puudega lapsele korduvtaotlemisel puuet määratud ning kui nelja aasta eest ei tuvastatud esmasel taotlemisel puuet vaid 3,4% lastel, siis tänavu ei ole esmataotlejatest puuet tuvastatud 22,8% lastel. Üheltpoolt küll puudega laste toetused suurenevad, aga toetuse saajate hulk ametlikult väheneb

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) metoodik-ekspertarst Meris Tammik tõdeb oma arvamusloos "Väärarvamustest puudega laste abistamise kohta", et SKA on viimastel aastatel korrastanud nii ekspertiisi- kui ka halduspraktikat, lisades: "Ent eesmärk ei ole jätta abivajav laps abita. Me tahame, et iga abivajav laps saaks õiged teenused vajaduspõhises mahus ja õigest kohast."

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht tunnustab SKA püüdlust liikuda laste vajaduspõhise abistamise ja toetamise suunas, kuid nendib: "Aga kuniks tervishoiu-, haridus-, sotsiaalsüsteemis, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil kõik osapooled seda põhimõtet ei rakenda, jäävad paratamatult pered roosipõõsaste vahele ekslema nagu mesilased tuntud ringmängus."  

Loe edasi
 
 

Riik püüab vähendada puude taotlemisel bürokraatiat

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab muutumatu või progresseeruva seisundiga raske või sügava puudega lastele tulevikus määrata puude ühekordselt kuni täisealiseks saamiseni. Eestis oli 2019. aasta 31. märtsi seisuga selliseid lapsi ligikaudu 1800. 

Lisaks saavad sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid hinnata töövõimet välistavas seisundis tööealiste inimeste puudetaotlusi edaspidi terviseandmete alusel.

Loe edasi
 
Laps ehitamas klotsidest torni.
 
 

Kas Euroopa puudestrateegia 2010-2020 on Sinu elu mõjutanud?

Euroopa Liidu (EL) peamises puudega inimesi puudutavas poliitilises dokumendis on paika pandud eesmärgid ja meetmed puudega inimesi käsitleva poliitika rakendamiseks. Puudestrateegiat kasutatakse näiteks ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks Euroopa Liidus.

Kuna puudestrateegia lõpeb 2020. aastal, hindab Euroopa Komisjon selle senist rakendamist. Küsitlusele on võimalik vastata eesti keeles ning seda kuni 13. novembrini. Hindamiseks ei pea olema eelnevaid teadmisi strateegiast ega selle sisust! Vastamiseks saad kasutada ka lihtsutatud versiooni

Loe edasi
 
 

Hasartmängumaksu toetused sotsiaalvaldkonnas

 1.-15. november on organisatsioonidel võimalus taotleda toetust erinevate sotsiaalvaldkonna väikeprojektide rahastamiseks. Erandkorras tõstetakse sel korral maksimaalne toetuse suurus 10 000 euro asemel 35 000 euroni ning taotlusvooru kogumaht on 400 000 eurot.

Loe edasi
 
 
 

EPIKoda NÕUSTAB

Tasuta nõustamisteenus töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele

  • Kavatsed taotleda töövõime hindamist ja/või puude raskusastme hindamist?
  • Töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid sa ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajad abi otsuste sisu selgitamisel?
  • Vajad abi ja nõustamist vaide koostamisel seoses töövõime hindamise ja/või puude raskusastme hindamise otsustega.
Rohkem infot
 

 

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

 

 

EPIKoda pakub koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku õigusküsimuste lahendamiseks võivad nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed. Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms.

 

Rohkem infot
 
 
 
 
 

ERIHOOLEKANNE

Milline on psüühilise erivajadusega inimeste kodu?

ETV+ käis vaatamas ja uurimas, milline on ühe Tallinnas asuv nelja korteriga kodu, kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed.

Milline näeb välja elanike argipäev ja millega igapäevaselt tegeldakse? Kelle käe all valmib toit? Millistes toimingutes vajatakse abi? 

Loe edasi
 
 
 
 
 
Illustratsioon inimese peast.
 

VAIMNE TERVIS

Suhtlemine aitab taastuda vaimse tervise probleemidest

Dagmar Narusson kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö vaimse tervise probleemidest. Autor tõdeb, et mõnest vaimse tervise haigusest polegi võimalik kliiniliselt terveks saada, kuid personaalne taastumine annab võimaluse end paremini tunda; "Haigus on miski, mis käib sinuga kogu aeg kaasas ja millega pead õppima elama. Samas pead endale teadvustama, et sina ise ei ole see haigus."

 
 
Loe edasi
 

SPORT

Kuidas läks pimedate jalgpalli näidismäng?

Rahvusvahelist valge kepi päeva tähistati Tallinnas Heleni koolis pimedate jalgpalli näidismänguga. Tegemist oli Eesti esimese näidismatšiga, kus panid oskused proovile nii pimedad, professionaalsed jalgpallurid kui ka kuulsused. Kuidas mäng läks?  

Loe edasi
 
 
 

KUHU MINNA?

Ligipääsetav Kunstihoone: kirjeldustõlkega tuur näitusel Elavhõbe

9. novembril kell 15.00 toimub Tallinna Kunstihoone näitusel “Elavhõbe” giidituur koos kirjeldustõlkega! Näitusegiid Minni Moyle ja kirjeldustõlk Kärt Mikli, keda  nõustus kirjeldustõlke konsultant Sülvi Sarapuu, tutvustavad publikule näituse võtmeteoseid ning annavad ülevaate näituse temaatikast. Peagi on Tallinna Kunstihoones tulemas teisigi ligipääsetavaid üritusi - hoia end kunstihoone tegemistega kursis!

 
 
Loe edasi
 
 

Strateegia "Eesti 2035" järgmised üritused

"Eesti 2035" strateegia on jõudnud etappi, kus paika on saanud riigi pikaajalised sihid ning koondatud olulisemad reformid ja võtmetegevused nende saavutamiseks. Et strateegiast saaks veelgi sisukam ja igati toimiv materjal, kutsutakse kõiki huvilisi taas üle Eesti kaasa mõtlema ning reformiettepanekuid täiendama ja edasi arendama. Ligipääsetavad seminarid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Viljandis.

Loe edasi
 
 
 
 
 

Kes me oleme?

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 4 toetajaliiget.

Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.